Tahaks tööl pärast lõunasööki veidi leiba luusse lasta? HeBA tegevjuht ja töötervishoiuarst Dr Evelyn Aaviksoo esines täna saates “Ringvaade”, et rääkida just uimasusest ja uinakutest. Lugu on pärit ERR-i Novaatori portaalist.
Dr Aaviksoo märkis, et keset päeva tukastada sooviv inimene võiks esmalt mõelda oma elustiilile tervikuna. Näiteks sellele, kas ta toitub tervislikult, saab piisavalt värsket õhku, rikastab end intellektuaalselt ja magab öösel piisavalt. “Kui selle kõrval tundub, et tahaks päeval natuke magada, siis ega inimesele seda keelata saa. Samas see pole soovitusena võetav,” lisas arst saates “Terevisioon”.
Ta viitas, et möödunud nädalal avaldatud Tervise Arengu Instituudi soovitused põhinevad osaliselt täiskasvanute unehäirete diagnostika ravi juhendil. Selles kirjas olevatest normidest nähtub, et kui üle 55-aastane inimene tahab päeval veidi tukastada, on see normaalne ja soovi tagant ei tasu ilmtingimata haigust otsida.
Samas on Aaviksoo sõnul aga ka suurt rahvahulka hõlmavates töödes leitud, et päeval sageli tukastavad vanemaealised surevad tihti oma eakaaslastest varem. Selle taga olevat mehhanismi pole veel välja selgitatud. Näiteks võib kahtlustada, et kasvanud unevajaduse taga on hoopis krooniline haigus. “Kui inimene on tõesti päeval unine ja see on tema jaoks ebaharilik ja ebameeldiv, tasub kindlasti vaadata unemustreid. Seal taga võib olla igasuguseid haigusi. Mõnel on see aga loomulik,” rõhutas arst.
Teadlased on leidnud, et 10-minutiline uni on see, mis kohe vahetult pärast ärkamist hoiab ärksamana.
Selle kõrval tasub meeles pidada, et ka lühikesel uinakul võib olla eri inimestele erinev mõju. Samuti sõltub paljugi sellest, kui pikk on lühike unepaus. “Teadlased on leidnud, et 10-minutiline uni on see, mis kohe vahetult pärast ärkamist hoiab ärksamana. Samas jätab 20-minutiline uni uniseks ja selle mõju tuleb hiljem. Selle peab aga igaüks ise ära katsetama. Teooriaid on palju ja teadlaste ülesanne on teha üldistusi suurema rahvahulga pealt ning leida keskmine,” soovitas Aaviksoo.
Isegi kui inimene tunneb, et lühike päevane uinak annab talle lisaenergiat, tasub arsti sõnul mõelda selle pikaajalisematele mõjudele. “Ärkamise puhul on olnud hüpoteese, et see on väga intensiivne tegevus: vererõhk tõuseb, verehüübimine kiireneb, paljud protsessid muutuvad kehas kiiremaks. Kui inimene ennast kaks korda päeva jooksul sel viisil boost’ib, kas see nüüd jälle hea on,” küsis Aaviksoo retooriliselt. Tema ise on soovitanud päevaseid uinakuid erandjuhtudel, näiteks rasedatele.
Pigem võiksid inimesed endale tööl vaheldust tekitada vastavalt oma töörütmile. “Inimkeha vajab kogu aeg vaheldust: liikumist, istumist, erksust, aktiivsust, mõõdukust. Kui räägime kontoris töötavatest inimestest, siis kui vähegi võimalik, tee 15-minutiline jalutuskäik õues. Kui räägime inimestest, kes on kogu aeg jalul ja töötavad, siis neile ütleme, et vali pigem kollase valgusega puhkeruumis väike puhkepaus,” soovitas Aaviksoo.
Vaata ka videoülekannet ERR-i lehelt.
