Vähene päevavalgus põhjustab lühinägelikkust

Vähene päevavalgus põhjustab lühinägelikkust – on viimaste aastate uuringud näidanud. Vähene päevavalgus on süüdi ka selles, et inimestel on D-vitamiini puudus ja osalt selleski, et tekib depressioon. Eestimaalased kurdavad sageli, et pimedat aega on palju ja päikest tahaks rohkem, aga ometi veedetakse 90% ajast siseruumides (number pärineb eurooplaste ja Põhja-Ameeriklaste seas tehtud uuringul). Sügis-kevad-talvine valge aeg jääb nii kinni püüdmata.

Lisaks inimeste vähesele õues viibimisele on suurlinnades probleemiks saamas loomuliku valguse vähesus ka linnaruumis, sest majad on ehitatud tihedalt ja järjest enam ehitatakse kõrghooneid, nii et jalutusalad ja mänguväljakud on suurema osa ajast varjus. Probleemi ennetamiseks on Euroopa riigid hakanud kehtestama uusi standardeid ehitiste päevavalguse nõuete kohta – piiratakse tihedalt kõrghoonete ehitamist, planeeritakse avaraid linnaruumi alasid. Immuunsuse turgutamiseks, D-vitamiini tootmiseks ja nägemisteravuse säilitamiseks vajab inimese keha justnimelt päikese valgust, olgu või pilvetagust.

Alates varasest koolieast hakkab loomulik valgus mõjutama nägemisteravust: algklasside lastel, kes viibivad palju õues, on lühinägelikkust oluliselt vähem. Uuringute kohaselt on sellel täiesti omaette mõju olenemata muudest silmade koormusega seotud tegemistest nagu näiteks sage arvutiekraani või muu pikalt lähedale vaatamist nõudev tegevus Võib arvata, et silmade koormamine ja vähene loomulik valgus võimendavad lühinägevuse kujunemist.

Nii et teha igapäevane jalutuskäik kõige valgemal ajal õues, on täiesti teaduspõhine soovitus. Täitsa tõsiselt – see tegevus peaks mahtuma igal aasta-ajal ka tööpäevadel puhkepausi sisse.

Nature 568, 451-453 (2019)