Kuidas vältida psühholoogilist kriisi
Dr Evelyn Aaviksoo, HeBA

Kas valitsus reageerib üle, kas ma pean päriselt kodus istuma, kust ma selle nakkuse ikka saada võin, millal see viirus maailmast ära kaob ja tuhanded sarnased küsimused keerlevad jututeemades ja inimeste peades iga päev. Kõigest sellest kujuneb psühholoogiline kriis. Precision Clinical Medicine’is avaldatud artiklis seletatakse psühholooglise kriisi tekkimise mudel lahti:

ärevus ja hirm tekib

  •  osalt teadmatusest haigusega seonduva kohta
  •  osalt uue olukorraga kohanemise raskustest

Kui kriis on ulatuslik, mõjutavad psühholoogilise kriisi komponendid vähemal või rohkemal määral suurt osa inimestest.

Juba varasemate sarnaste kriiside kogemusest on maailmas loodud väga kindlad lahendused nii probleemi endaga toimetuleku kui olukorraga kohanemise abistamiseks (kõik kanalid on olemas ka Eestis):

  •  ametlikud riiklikud infokanalid lugemismaterjalidega
  •  ametlikud teabekeskused telefonikonsultatsioonideks
  •  video-telefonikonsulatsioonid tervishoiuprofessionaalidelt
  •  vabatahtlikud rühmitused video-telefoni-sotsiaalmeedia kaudu info kätte kättesaamiseks

Lisaks lihtsad eneseabi meetodid, mille sisul ja soovitustel pole piire – vali lihtsalt see, mis meeldib ja sobib ja mõistuspärane on.

Iseenda säästmiseks on mõistlik püsida kursis ametliku infoga ja mitte proovida lahendada lahendamatut. See on ehk liigne raiskamine, kui suur osa ühiskonnast loeb ja tutvub individuaalselt ühe viiruse kohta kirjutatava-jagatava infoga mistahes paljudest allikatest. Kasulikum on usaldada ametlikke kanaleid, kui on soovi põhjalikuma teadmise kohta, siis valida välja üks ekspert, kelle läbitöötatud infot kuulata ja muul ajal õppida või lugeda midagi sellist, millest ka pärast kriisi vaibumist kasu on.

Eestis on

tervisega seotud teabeks:

kohanemisega seotud teabeks: