HeBA tervisejuht 2022

Töötajarollide välimääraja

Kas Sinu töösse suhtumine ohustab Sinu tervist?

Võta seda kui tõel põhinevat lõbusat lugemist. 

HeBA kliiniku arstid aitavad iga päev kümnetel inimestel paremini mõista, kuidas suhtumine töösse mõjutab nende tervist ning kuidas teha tööd oma tervist säästvalt. Hoolimata sellest, et igaühe tervist mõjutab enim töökeskkond, on kõige lihtsam alustada enda suhtumise muutmisest – “kõik on sinu peas kinni” kehtib ka töötamise kontekstis. 

HeBA loodud töötajate välimääraja põhineb meie kogemusel, millisena eri teooriad töötajatüüpide või töönõuete iseloomustusest meie igapäevatöös väljenduvad. HeBA arstid ja õed näevad iga päev, kuidas samade töötingimuste mõju on inimestele väga erinev. Põhjus on lihtne – inimesed on erinevad. 

Oluline on märgata, milliseid probleeme võib Sinu tööstiil põhjustada ning sellest lähtuvalt leida viise tasakaalustavaks tervislikuks käitumiseks. 

Tervisemõjud pärinevad suurtest rahvusvahelistest uuringutest.

25 tunni tšempion

25-tunni tšempion on valmis seinast läbi minema, et töö tehtud saaks ning saadab salaja e-kirju ka jõululauas.

Ta on tohutult võimekas ning teeb oma tööd kirega, defineerides ennast oma pingutuste ja saavutuste põhjal. Töö on tema au ja uhkus – tunnustuseks saavutatud tulemused või vaimselt köitev tööprotsess: minu ideed, minu saavutus, minu teostus.

Kusjuures puhkeaega lubab ta endale vähe, ta genereerib pidevalt uusi ideid ning leiab ruumi täiustamiseks. Talle tundub, et temas jätkub ressurssi lõputult, sest sisemine pingutus- ja saavutusvajadus summutab tema väsimustunde. Tagasilööke peab ta mööduvaks nõrkuse hetkeks, mida endale lubada ei tohiks.

Tšempion võib olla kas optimistlikku või pragmaatilist tüüpi. Esimesel juhul sütitab tema suhtumine ka kaastöötajaid kiires tempos töötama. Paraku ei pruugi ta sageli märgata, kui teised maha jäävad. Pragmaatilise tüübi puhul on esimeseks prioriteediks suure tähega Töö, mistõttu võib ta teistest üle sõita ning mõjuda oma pöörase töötempoga kaastöötajatele demotiveerivalt.

Sellisel viisil töötades jääb ka 25 tunnist ööpäevas väheks, mistõttu ähvardavad teda ühel hetkel ja võrdlemisi äkitselt pikkade töötundide tüüpilised tervisetagajärjed: infarkt, insult ja depressioon.

Töötamine üle 55 tunni nädalas suurendab 30% insuldiriski ning 14% depressiooniriski, infektsiooni- ja diabeediriski, luulihaskonna probleeme, sealhulgas radikuliidi riski. Neil on kalduvus sagedasemaks alkoholitarvitamiseks ning meestel on suurenenud risk eesnäärmevähile.

Loe rohkem

Motiveeritus

Produktiivsus

Kaastöötajate innustamine

Ei oska puhata

Egoism

Kaastöötajate demotiveerimine

Infarkt

Insult

Depressioon

Diabeet

Luu-lihaskonna probleemid

Radikuliit

Alkoholism

Eesnäärmevähk

Abistaja

Abistaja on püüdlik, vastutulelik, ei oska keelduda ning üritab anda oma panuse, et tööõhkkond oleks hea.

Seepärast tunnevad töökaaslased sageli ennast kui tema vanem vend või õde, kel on rohkem autoriteeti – temast on lihtne “üle sõita” ja abivalmidust ära kasutada. Isegi kui ta tunneb, et tal on palju tööd käsil, läheb ta oma tunnetega vastuollu ning võtab lisaülesande lahkelt vastu. Kolleegide suhtes on ta alati lahke ning väldib konflikti, sest kardab teiste tundeid riivata. Oma vastutulelikkuse tõttu on tal harva võimalik rahulikult oma töösse süveneda. Ta tegeleb korraga mitme asjaga, tema keskendumist segatakse, ta on ajahädas. Ta teeb tõenäoliselt ületunnitööd, kuid tema kaitsemehhanismid on nõrgemad kui 25-tunni tšempionil ja tema tervisemõjud avalduvad kiiremini (Avanzi 2020).

Teda ohustavad läbipõlemine, unehäired ja ärevushäired, töövõime langus. Pingete kuhjumisel tekivad lihaste valud. Ülekoormus nõrgestab immuunsust – limaskestade kaitsevõime hävitada viiruseid väheneb, tulemuseks on sagedased külmetushaigused, kergemini tekivad ka nende tüsistused – silmapõletikud, kõrvapõletikud, kopsupõletikud. Negatiivsed tervisemõjud on väiksemad, kui ta saab oma pingutuse eest tunnustust.

Loe rohkem

Produktiivsus

Püüdlikkus

Vastutulelikkus

Sõbralikkus

Oskamatus “ei” öelda

Pidev rööprähklemine

Läbipõlemine

Unehäired

Ärevushäired

Töövõime langus

Lihasvalu

Nõrk immuunsus

Külmetushaiguste tüsistused

Vaikne rügaja

Töökas, püüdlik, tagasihoidlik ja alaväärtustatud – vaikse töörügaja elu pole kergemate killast.

Ta võtab endale seatud ülesandeid väga tõsiselt ja teeb oma tööd hästi, sest see on talle auasi. Vahel kannab ta töömõtteid endaga kaasas ka vabal ajal. Tema töö kvaliteedis saab alati kindel olla ning seetõttu antakse talle ka rohkem ülesandeid kui teistele vähem kohusetundlikele töötajatele.

Oma panuse suhtes on ta tagasihoidlik ega nõua selle eest kiitust. Teised tajuvad teda kui inimest, kes on vaikne ja keda “pole vaja torkida”, mistõttu jäävad sageli kiidusõnad väljendamata. 

Vähene tugi kolleegidelt soodustab vaimse pinge tekkimist isegi kui ta seda ei teadvusta. See omakorda tekitab luulihaskonna kuhjuvat pinget, peamiselt selja- ja õlavöötme probleeme.

Vaimse tervise osas on ohuks emotsionaalne väsimus ja üldine halb enesetunne. Ebaõiglase kohtlemise tajumine suurendab infarkti riski. Samuti võib vähese tunnustusega tööd tehes tekkida vaimne kurnatus, mis omakorda tekitab kehas muutusi, mis nõrgendavad immuunsust ja suurendavad vastuvõtlikkust külmetushaigustele.

Tuleb ka silmas pidada, et meessoost vaikse töörügaja tüüpi töötajal on suurem risk tervisehäirete tekkeks, sest uuringute kohaselt on neil vähem emotsionaalset tuge kui naistel.

Loe rohkem

Motiveeritus

Töökus

Tööhea kvaliteet

Enese vähene väärtustamine

Liigne eneseuhkus (kõige paremas mõttes)

Vaimne pinge

Luulihaskonna pinge

Emotsionaalne väsimus

Halb enesetunne

Infarkt

Nõrk immuunsus

Meestel suurem risk tervisehäiretele kui naistel

Ilus Remedios

Tema jaoks on töö lihtsalt vahend eluliste vajaduste tagamiseks. Ta teeb oma töö ära, aga põhihuvid on mujal.

Esmatähtsad on tema hobid, pere ja vaba aeg. Tööl on ta nagu Ilus Remedios Marquezi romaanist “Sada aastat üksildust” – ta lihtsalt ei kuulu siia. Ta suhtub töösse põhimõttega “initsiatiiv on karistatav”, mistõttu ei paku ta ennast täitma ülesandeid, mida otseselt ei pea ning uute ülesannete lisandudes kaalub hoolega, kas ta ikka peab neid täitma. 

Ta tunneb, et tema heaolu on ohus, kui töökollektiivis eeldatakse, et kõik tiimi liikmed peavad ühiselt panustama. Ta võib kogeda mõistmatust, halvakspanu ning nõudmisi ja ettepanekuid, mida ta ei ole valmis aktsepteerima. Ta väärtustab ennast sellisena nagu ta on, ent tema enesekindluse võib kõikuma lüüa juhi mõistmatus tema põhimõtteid aktsepteerida. 

Remediosel, kes väärtustab end kõrgelt, kuid on seejuures siiski ebakindel ega suuda leida sobivat kohta töökollektiivis, on väga suur oht vaimse tervise probleemidele nagu depressioon, ärevus ja unehäired.

Loe rohkem

Oskus elu nautida

Ei kurna ennast üle

Vähene enesekindlus

Keerukus kollektiivi sobitumisel

Depressioon

Ärevus

Unehäired

Iseteadja

Iseteadja võtab oma tööd tõsiselt ning on veendunud, et teab ja oskab kõike ise.

Kahtlemata suudab ta lisada “vürtsi” töökeskkonda, pakkudes oma jäärapäisuse ja enesekindlusega sageli kolleegidele jutuainet.

Seepärast on ka loogiline, et mõne ülesande õppimine on tema jaoks aja raiskamine. Tema hinnangul pole mõtet asju kirja panna või üle kontrollida, sest see raiskab kallist tööaega.

Tööd teeb ta palju ja kirega ning suhtub iroonia või kerge üleolekuga ettepanekutesse iseennast või kolleege säästa tööd põhjalikult planeerides.

Tema hinnangul ei saa kõike ette teada, mistõttu on planeerimise asemel mõistlikum hakata kiiresti pihta ja töö käigus vaadata, mida ja kuidas teha. Sageli lõpeb see olukorraga, kus pole aega, et tööd korralikult teha, ent alati on aega, et seda ümber teha, mis võib tekitada konflikte kolleegidega, kes sellist rahmeldamist ei mõista.

Iseteadja ei märka sageli haigusi, mis hüüavad tulles. Ta viib oma organismi viimase piirini, peljates üles näidata nõrkust. Pahatihti võib ta maha magada haigused, mis oleks kiiresti ravitavad, kui õigel ajal sekkuda.

Teda ohustavad ületöötamisest tingitud vaimse tervise probleemid, kannatada võib iseteadja enesehinnang, kuna ta ise peab end tubliks töömesilaseks.

Iseteadjale omase macho-kultuuriga käib kaasas suitsetamine, alkoholi üle tarvitamine ja muu riskikäitumine, mis võib põhjustada südamehaiguseid ning pahaloomulisi kasvajaid.

Loe rohkem

Töökus

Iseseisvus ja enesekindlus

Initsiatiivikus

Läbimõtlematu tegutsemine

Teistega mitte arvestamine

Haiguste hiline avastamine

Vaimse tervise probleemid

Südamehaigused

Kasvajad

Sukelduja

Sukelduja on pidevalt kuuma päikese eest töösse sukeldunud, süvenedes kõikidesse tegemistesse detailideni.

Ta eelistab, et tegevus oleks läbimõeldud ja plaanipärane. Reeglina loob ta enda jaoks süsteeme nii suurte kui väikeste ülesannete täitmiseks. Ta on äärmiselt hoolas ning loomu poolest rahumeelne.

Tulemuse hea kvaliteet on tema jaoks oluline ning seepärast sobib ta töötama keskkonda, kus saab kiirustamata töötada. Töö käigus võivad teda hakata köitma kõrvalised detailid, mille peale ta juhuslikult sattus, kuid talle tundub, et kui ta nendesse ei süvene, on tema töö poolik.

Oma äärmuslikus põhjalikkuses võib ta mööda vaadata asjaolust, et mudases tiigis pärleid ei leidu ja teha üha rohkem, et nendeni jõuda. Ka töötundide hulk võib kasvada põhjendamatult suureks, kui ette antud ülesannet õigeks ajaks valmis ei jõua, sest detailide lihvimine võtab rohkem aega, kui temalt eeldati.

Endale teeb ta sageli liiga sellega, et kipub asju üle planeerima ja samal ajal tunneb, et tema põhjalikkust ei tähtsustata, ei väärtustata.

Terviseprobleemidest võib sukeldujal sageli esineda unehäireid, lihasvalusid ülemäära pikkadest sundasenditest, läbipõlemist ning südamehaiguseid.

Loe rohkem

Põhjalikkus

Rahumeelsus

Kehv ajakasutus

Pinge all töötamine

Pisidetailidesse uppumine

Üleplaneerimine

Unehäired

Lihasvalud

Läbipõlemine

Südamehaigused

Nõudlik kriitik

Kui vaidlemine oleks olümpiaala, siis nõudlik kriitik tooks kahtlemata kulla koju.

Tal on väga tugev õiglustunne, mistõttu satub ta sageli konfliktidesse. Ta võitleb nii iseenda kui ka teiste õiguste eest, kuid satub selle tõttu sageli ebasoosingusse.

Tööülesannete täitmine võtab protesteerimise ja õigluse jalule seadmise ajakulu tõttu sageli kauem aega.

Meeskonnatöös võib tekkida konflikte, kui kõik temaga sarnaselt õiglust või olulisi eesmärke ei taju. Teised peavad teda igaveseks oponendiks, sest ta on vastu suurtele muudatustele, kuid ei salli ka seda, kui midagi ei muutu.

Oma tööd teeb ta hea kvaliteediga ning ootab selle eest ka väärilist tunnustust. Teda ohustab läbipõlemine kaotatud vaidluste tõttu, pettumus õigluse puudumises.

Sageli on ta ka suur adrenaliinisõltlane ning kui ta ei leia endale maandavat tegevust, näiteks intensiivne sporditegemine, siis on tal suur oht südamehaiguste tekkimiseks (kõrge vererõhk, infarkt) või terviseärevuse tekkeks – iga kehaline aisting, mida ta tunneb, tundub olevat märk tõsisest kehalisest haigusest, aga tegelikult on häiritud hoopis tervise tasakaal.

Loe rohkem

Enesekindlus

Õiglustunne

Sotsiaalsed konfliktid

Tulutu energia kulutamine

Läbipõlemine

Südamehaigused

Terviseärevus

Tasakaalukas

Tasakaalukal on elurütm paigas – ta teeb tööd tõhusalt ja pühendunult, aga oskab vältida enda ülekurnamist.

Tervise seisukohast on ta ideaalne töötaja – kui elustiili oleks võimalik varastada, peaks Tasakaalukas enda turvalisuse huvides olema pidevalt politsei kaitse all. Ta panustab oma töösse mõistlikult, töö on kontrolli all. Tänu oskusele näha laiemas perspektiivis oma tööeesmärke, ressurssi, vajalikke tegevusi ja potentsiaalset ajakulu on tal valdavalt kõik õigeks ajaks tehtud. 

 

Ebavajalikud tegevused välistab ta süümepiinadeta. Ta oskab jagada ennast oma töö, puhkeaja, isikliku aja ja sotsiaalsete kohustuste vahel nii, et tema jaoks on kõik tasakaalus. Vahel võib ette tulla elu tasakaalu kõigutavaid olukordi, aga ta õpib sellest kiiresti. Oma töösse ei suhtu ta kunagi ükskõikselt –  tema huvides on teha sisukaid ettepanekuid ja aidata kaasa, et nii tema enda kui teiste töö saaks tõhusalt tehtud. Vastasel juhul võib halb töökultuur hakata ohustama teda ennast. 


Sellist tüüpi töötajal pole reeglina suuri tööga seotud terviseprobleeme. Liiga võib ta endale teha hoopis liigse sporditegemisega, liigse alkoholi tarbimisega, mis koormab maksa või söögi nautimisega kolesterooli “lakke viia”.

Loe rohkem

Tegevuste planeerimine

Elu tasakaalus hoidmine

Tööprotsessi panustamine

Tööga seoses polegi …

Võivad teha liiga ülemäärase sportimise, alkoholi tarbimise või söömisega.

Sinu 
ettevõtte 
töötajate 
tervisepartner

Investeeri sisuliselt töötajate tervisesse. Ära kuluta lihtsalt niisama.

Anna meile teada, kui sinu tööandja veel ei paku Sulle HeBA kvaliteeti.

Kirjandus

Blanchfield AW, Hardy J, De Morree HM, Staiano W, Marcora SM. Talking yourself out of exhaustion: the effects of self-talk on endurance performance. Med Sci Sports Exerc. 2014;46(5):998-1007. doi: 10.1249/MSS.0000000000000184. PMID: 24121242.

 

Kivimäki M, Jokela M, Nyberg ST, Singh-Manoux A, Fransson EI, Alfredsson L, Bjorner JB, Borritz M, Burr H, Casini A, Clays E, De Bacquer D, Dragano N, Erbel R, Geuskens GA, Hamer M, Hooftman WE, Houtman IL, Jöckel KH, Kittel F, Knutsson A, Koskenvuo M, Lunau T, Madsen IE, Nielsen ML, Nordin M, Oksanen T, Pejtersen JH, Pentti J, Rugulies R, Salo P, Shipley MJ, Siegrist J, Steptoe A, Suominen SB, Theorell T, Vahtera J, Westerholm PJ, Westerlund H, O’Reilly D, Kumari M, Batty GD, Ferrie JE, Virtanen M; IPD-Work Consortium. Long working hours and risk of coronary heart disease and stroke: a systematic review and meta-analysis of published and unpublished data for 603,838 individuals. Lancet. 2015 Oct 31;386(10005):1739-46. doi: 10.1016/S0140-6736(15)60295-1. Epub 2015 Aug 19. PMID: 26298822.

 

Rivera AS, Akanbi M, O’Dwyer LC, McHugh M. Shift work and long work hours and their association with chronic health conditions: A systematic review of systematic reviews with meta-analyses. PLoS One. 2020 Apr 2;15(4):e0231037. doi: 10.1371/journal.pone.0231037. PMID: 32240254; PMCID: PMC7117719.

 

Virtanen M, Jokela M, Madsen IEH, Magnusson Hanson LL, Lallukka T, Nyberg ST, et al. Long working hours and depressive symptoms: Systematic review and meta-analysis of published studies and unpublished individual participant data. Scand J Work Environ Heal. 2018;44: 239–250. Pmid:29423526

 

Jenni Ervasti, Jaana Pentti, Solja T. Nyberg, Martin J. Shipley, Constanze Leineweber, Jeppe K. Sørensen, Lars Alfredsson, Jakob B. Bjorner, Marianne Borritz, Hermann Burr, Anders Knutsson, Ida E.H. Madsen, Linda L. Magnusson Hanson, Tuula Oksanen, Jan H. Pejtersen, Reiner Rugulies, Sakari Suominen, Töres Theorell, Hugo Westerlund, Jussi Vahtera, Marianna Virtanen, G. David Batty, Mika Kivimäki,

Long working hours and risk of 50 health conditions and mortality outcomes: a multicohort study in four European countries,

The Lancet Regional Health – Europe, 2021, 100212, ISSN 2666-7762, https://doi.org/10.1016/j.lanepe.2021.100212.

 

Halonen JI, Virtanen M, Leineweber C, Rod NH, Westerlund H, Magnusson Hanson LL. Associations between onset of effort-reward imbalance at work and onset of musculoskeletal pain: analyzing observational longitudinal data as pseudo-trials. Pain. 2018 Aug;159(8):1477-1483. doi: 10.1097/j.pain.0000000000001230. PMID: 29596159.

 

Eddy P, Heckenberg R, Wertheim EH, Kent S, Wright BJ. A systematic review and meta-analysis of the effort-reward imbalance model of workplace stress with indicators of immune function. J Psychosom Res. 2016 Dec;91:1-8. doi: 10.1016/j.jpsychores.2016.10.003. Epub 2016 Oct 11. PMID: 27894456.

 

Avanzi L, Perinelli E, Vignoli M, Junker NM, Balducci C. Unravelling Work Drive: A Comparison between Workaholism and Overcommitment. Int J Environ Res Public Health. 2020 Aug 9;17(16):5755. doi: 10.3390/ijerph17165755. PMID: 32784893; PMCID: PMC7459690.

 

Violanti JM, Mnatsakanova A, Andrew ME, Allison P, Gu JK, Fekedulegn D. Effort-Reward Imbalance and Overcommitment at Work: Associations With Police Burnout. Police Q. 2018 Dec 1;21(4):440-460. doi: 10.1177/1098611118774764. Epub 2018 May 21. PMID: 30906189; PMCID: PMC6423541.

 

Xu X, Huebner ES, Tian L. Profiles of narcissism and self-esteem associated with comprehensive mental health in adolescents. J Adolesc. 2020 Apr;80:275-287. doi: 10.1016/j.adolescence.2020.03.007. Epub 2020 Mar 28. PMID: 32229344.

Tänan! Sinu soov on edukalt edastatud.

Klõpsake siia et vorm sulgeda