Vaimse kurnatusega tegelemine

Vaimse kurnatuse eneseabi on väga sarnane stressi ja läbipõlemise eneseabiga, sest need kolm käivad enamasti käsikäes on kattuvad suurel määral. Siin on Sulle välja toodud mõned olulisemad punktid


Täida oma baasvajadused. Igapäevane korralik uni, toitumine, puhkus, liikumine ja lähedastega suhtlemine on olulised tegurid vaimse kurnatuse ennetamisel. Need on Sinu akude laadijad, et saakid end ülejäänud ajal hästi ja energilisena tunda.

Õpi “ei” ütlemist ning ära tunne end sellepärast süüdi. Kohustuste hulga vähendamine või võimalusel kellelegi teisele delegeerimine ei tee Sind nõrgemaks ega kehvemaks inimeseks. 

Kui puhkad, siis 100%. Sea enda jaoks piirid, millal puhkad ja millal töötad. Puhkus ei täida oma eesmärki, kui Sa ka sel ajal töömõtteid ketrad või suisa laua taga tööd teed. 

Tegele naudingut pakkuvate tegevustega. Intensiivsete kohustuste kõrvalt on vaja tegeleda ka sellega, mis pakub meil naudingut ja ei tekita pinget. Selleks on näiteks hobid või lähedastega aja veetmine. 

Tee mindfulness harjutusi. Leia päevas 5-10 minutit, et tuua end käesolevasse hetke: sule silmad, hinga rahulikult ning viibi hetkes. 

Märka stressi. Pane tähele, kui su stressitase on kõrgem ning tegele sellega teadlikult. Stressiga varakult tegelemine aitab ära hoida vaimset kurnatust ja läbipõlemist. 

Muuda oma senist elukorraldust. Kui senine elurütm on Sind viinud vaimse kurnatuseni, tuleks seda muuta, et sama olukord ei korduks. Selleks pea nõu tööandja, tervishoiuspetsialisti ja/või lähedastega ning looge üheskoos plaan, kuidas edasi tegutseda. 

Otsi abi. Vaimse tervise õde, perearst, psühholoog või psühhiaater võib aidata Sul näha olukorda uuest küljest ning koos on olukorda lihtsam lahendada kui üksi. Samuti võib vaimne kurnatus vajada ravi, mida vaimse tervise spetsialist saab pakkuda.

Allikad:

  • Kristi Akkermann
  • enesetunne.ee

Tänan! Sinu soov on edukalt edastatud.

Klõpsake siia et vorm sulgeda