Unehäirete ravi on iga häire puhul pisut erinev ja vajab spetsiifilist lähenemist. Samas alustatakse sageli siiski unehügieeni ja selle reeglite järgimisest ja ebasoodsate harjumuste korrigeerimisest. Oma koht on ka psühhoteraapiatel, kus tegeletakse nii unehäirete endiga, kui ka nendega koos esinevate teiste psüühiliste häiretega.
Juhul kui erinevaid unetusega või unerütmiga seotud häiretest ei õnnestu võitu saada unehügieeni korrastamise ja/või psühhoteraapia abiga, kasutatakse ravina ka erinevaid uinuteid. Nende kasutamine on reeglina aga viimane samm ning nende tarbimise periood püütakse hoida võimalikult minimaalne, et inimesel ei tekiks sõltuvust.
Samuti kasutatakse psüühilist aktiivsust vähendava toimega antidepressante väikestes annustes, eriti kroonilise insomnia korral.
Ka melatoniin on kasutusel unehäirete ravimisel, et aidata inimesel muutuda uniseks siis, kui tal seda n-ö vaja on. Samas tuleb ka melatoniini puhul silmas pidada, et see võib tekitada sõltuvust ning pikaajalise lisa melatoniini tarbimisel hakkab inimese organism ise melatoniini vähem tootma, mistõttu võib melatoniini järsul tarbimise lõpetamisel unehäire veelgi süveneda või tagasi tulla.
Valgusteraapia abil saab inimese une-ärkveloleku rütmi lühiajaliselt mõjutada.
Uneapnoe raviks kasutatakse spetsiaalset seadet CPAP, mis aitab patsiendil öist hapniku defitsiiti vähendada, hoida ära eluohtlikku seisundit ja parendada une kvaliteeti.
Klõpsake siia et vorm sulgeda