Vaktsineerimine

Paljude tõsiste tagajärgedega nakkushaiguste eest saab end kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsineerimisega ära hoitavate haigustega võib kokku puutuda töökeskkonnas, nt puukentsefaliit, gripp, hepatiidi viirused või ka vabal ajal või reisides. Vaktsineerimisega kaitseme nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist.

HeBA kliinikus saavad täiskasvanud inimesed ennast vaktsineerida erinevate haiguste vastu.

Kui Sa ei leia loetelust sobivat vaktsiini – võta meiega ühendust ja me ajame asja korda.

Gripivastane vaktsineerimine

19 EUR

Gripp on sügis-talvisel külmetuste perioodil leviv viirushaigus, mille põdemine võib kulgeda väga raskelt. Grippi haigestumist ja raskete tüsistuste teket saab ära hoida või haiguse kulgemist kergendada vaktsineerimise teel. Mida rohkem inimesi on gripi vastu vaktsineeritud, seda väiksem on tõenäosus gripiviiruse levitamiseks ja haigestumiseks. 

Gripi vastu vaktsineeritakse kord aastas, soovitavalt vahemikus septembrist detsembrini, kuna siis jõuab õigeks ajaks tekkida vaktsineerimise järgne immuunkaitse.  

Kaitse gripiviiruse vastu tekib kuni 14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ning kaitsev mõju on sügisest kevadeni.

Gripivaktsineerimine firmadele

Ettevõtetes kohapeal vaktsineerimiseks võtke meiega ühendust.

Andke meile teada, kui palju on teil orienteeruvalt inimesi, kes soovivad vaktsineerida ja millal soovite vaktsineerimist läbi viia.

Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine

36 EUR

Puukentsefaliit on viirushaigus, mida levitavad puugid. Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond. Kõige tõenäolisem nakatumise periood on aprillist oktoobrini, kui puugid on aktiivsed. Haigus võib kulgeda väga raskelt: enamusel juhtudest põeb inimene haigust gripitaoliste ilmingutega – peavalu, palavik, lihasevalu, kuid kolmandikul nakatunutest võib tekkida ajukoe või ajukelmete põletik. Rasketel juhtudel jäävad püsima kesknärvisüsteemi kahjustuse jääknähud. Puukentsefaliidi põdemise järgselt tekib eluaegne immuunsus, ehk uuesti sellesse haigusesse ei nakatuta. Puukentsefaliidi vastu soovitame vaktsineerida neil, kes töötavad või armastavad niisama käia metsa- ja pargialadel, liiguvad looduses. Puukentsefaliidi vastu peavad olema vaktsineeritud inimesed, kelle töö või õppimine on seotud metsanduse, põllumajanduse ja bioloogiaga ning need, kelle töö kohustuslikuks osaks on viibimine välitingimustes – nt teetöölised, geodeedid, metsatöölised, välitingimustes viibivad kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed jt.

Vaktsineerimine toimub kindla skeemi järgi: esmakordsel vaktsineerimisel tehakse 1. aasta jooksul 3 vaktsineerimist, 3 aasta pärast esimene kordusvaktsineerimine ja edasi iga 5 aasta järel üks vaktsineerimine.

A-hepatiidi vastane vaktsineerimine

38 EUR

A-hepatiit on A-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik (kollatõbi). A-hepatiidi viirus on püsiv viirus, mis säilib mitu päeva nt toiduainetes. A-hepatiidi viirused levivad fekaal-oraalsel teel e nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt pindadele, esemetele ning edasi suhu. Levik toimub ka saastunud toidu ja veega, doonorivere ja veretoodetega, sugulisel teel, ühiskasutuses olevate süstaldega.

Viirusesse nakatudes tekib äge maksapõletik iseloomuliku kollase tooni tekkimisega nahal ja limaskestadel. Kollasuse-eelne faas kestab keskmiselt 5-7 päeva. Kollatõvele viitab ka tume, kollakas-pruun uriin. Õigeaegselt ravitud haige paraneb paari kuuga ilma tüsistusteta. 10-15 protsendil haigetest võivad haigusnähud püsida või taastekkida kuue kuu jooksul. A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt kujuneb inimesel eluaegne immuunsus ehk uuesti sellesse haigusesse ei nakatuta.

A-hepatiidi vastu peavad olema vaktsineeritud vee-ja kanalisatsiooniga tegelevates asutustes ja toitlustusasutustes töötavad isikud.

Kaitse A-hepatiidi vastu tekib 2 vaktsineerimise järgselt, immuunsus püsib täiskasvanutel üle 25 aastat.

B-hepatiidi vastane vaktsineerimine

30 EUR

B-hepatiit on viirushaigus, mis levib vere teel – seda nii vereülekandel kui hepatiidiviirusega saastunud materjalide kaudu (nt torkevigastused, uimastite süstimine ühise nõelaga, tätoveerimine, meditsiinilised protseduurid ebapiisava nakkuskontrolliga riikides), naha ja limaskesta mikrotraumade kaudu, sugulisel teel. Nakatumiseks piisab silmaga nähtamatust verekogusest.

B-hepatiit on krooniline maksapõletik, mis võib viia maksatalitluse häireteni ja raskematel juhtudel maksavähini. Osal B-hepatiidiviirusesse nakatunutest maksakajuhustust ei teki, kuid nad jäävad viirust eluaeg kandma ja on nakkusohtlikud.

B- hepatiidi vastu peavad olema vaktsineeritud vere ja verekomponentidega kokku puutuvad meditsiinitöötajad sh arstiteaduskonna raviosakonna üliõpilased ja meditsiinikoolide õpilased; riskikäitujatega tegelevad sotsiaaltöötajad; päästeameti ja politseitöötajad, kes otseselt osalevad päästetöödel ning võivad kokku puutuda verega; vanglatöötajad, kes otseselt puutuvad kokku vangidega.

Piisav kaitse B-hepatiiti nakatumise vastu tekib reeglina 3 doosi järgselt (pärast esimest vakstsineerimist 1 kuu pärast teine doos, seejärel 6-9 kuu möödudes kolmas doos). Suure riskiga töötajatel soovitame peale kolmanda doosi tegemist määrata kaitsekehade tiiter, et olla kindel tekkinud immuunkaitse tugevuses.

NB! peale 1990.a sündinutel, kes ei tea oma immuniseerimise ajalugu, soovitame määrata enne vaktsineerimist B-hepatiidi antikehade tiitri, kuna nendel võib olla tehtud vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames.

Vaata veel teenuseid

Covid-19 vaktsineerimine

Individuaalne terviseaudit

Sünnimärgiuuring

Tänan! Sinu soov on edukalt edastatud.

Klõpsake siia et vorm sulgeda