Mis on tööstress?
Stress on meile kõigile tuttav, aeg-ajalt tunnete seda ise või kuuleme kedagi teist ütlemas „ma olen nii stressis praegu“. Stress iseenesest ei kujuta meile mingisugust ohtu, vastupidi see on organismi kaitsereaktsioon, mis aitab meil ennast mobiliseerida ja kohaneda muutunud keskkonnaga. Nii nagu muus elus tunneme ka tööl käies aeg-ajalt stressi. Stressi võivad tekitada ajasurve, kiire töötempo, pingelised suhted tööl jms. Enamasti tuleme nende nõudmistega toime ja tunneme rahulolu õnnestumiste üle. Kui aga stressreaktsioon püsib ja puhkepausid ei paku enam leevendust alaneb töövõime, muutub emotsionaalne reaktiivsus, tekib vaimne kurnatus.
- Palk
- Vähene sotsiaalne tugi
- Üleüldised töötingimused
- Töökiusamine
- Töö-kodu tasakaal
- Töökoormus
- Vastu käivad nõudmised ja ebaselged ootused
- Töö, mis ei ole võimetekohane
- Kontrolli puudumine
Krooniline stress on kahjulik meie vaimsele ja füüsilisele tervisele. See põhjustab depressiooni, ärevust, unetust, peavalu, kõrget vererõhku ja südameprobleeme, nõrgenenud immuunsüsteemi, seedeprobleeme ja ülekaalulisust.
- Märka oma mure ja ole enda suhtes sõbralik, ära vähenda selle mõju ning oota, et see iseenesest möödub
- Proovi analüüsida, milline aspekt töö juures stressi tekitab ja räägi sellest kolleegiga, tööandjaga, otsige koos lahendusi
- Võta tööl puhkepause
- Hoia kindlaid piire töö ja vaba aja vahel
- Tegele vabal ajal spordi ja endale meeldivate, lõõgastavate tegevustega
- Veeda aega lähedaste ja sõprade seltsis
- Otsi abi (töö)psühholoogilt
Tööpsühholoog on läbinud psühholoogia baasõpingud ja spetsialiseerunud tööpsühholoogia valdkonnale.
Tööpsühholoogi poole tasub pöörduda kui tööstressiga ei osata enam toime tulla, vajatakse abi läbipõlemisega toimetulekuks, soovitakse muutust tööellu aga ei osata kuskilt peale hakata ja muude tööelu puudutavate probleemidega.
Allikas: Tööpsühholoog Triin Hellamaa, AT Praksis OÜ
