Ärevushäirete müüdid

  1. Müüt: Muretsemisest on kasu

    Reaalsus: Kasu on probleemide analüüsimisest, nende lahendamisest ja tegutsemisest või siis lahendamatute probleemidega leppimisest ja nendega kohanemisest. Muretsemine võib vahel olla paratamatu, aga probleemi lahendamisele see kaasa ei aita!

  2. Müüt: Paanikahoo tõttu võib ära minestada või surra

    Reaalsus: Paanikahoo ajal minestamine ei ole tõenäoline, kuna minestamise ajal vererõhk langeb, kuid paanikahoo ajal see hoopis tõuseb. Paanikahoo tõttu ei sure inimene ära, kuigi selle sümptomid on hirmutavad hirmsat enesetunnet tekitavad kehas toimuvad keemilised protsessid (nt adrenaliini vabanemine), kuid need ei ole kuidagi eluohtlikud.

  3. Müüt: Ärevushäireid ei saa ravida, nendega tuleb lihtsalt harjuda

    Reaalsus: Erinevatele ärevushäiretele on leitud efektiivseid ravimeetodeid, mis tõesti aitavad. Tavaliselt on kõige efektiivsem kombinatsioon psühhoteraapiast ning ravimitest, kuid mõne häire puhul piisab ka psühhoteraapiast. Kõige enam uuritud ja teaduslikku tõestust leidnud psühhoteraapia liik ärevushäirete puhul on kognitiivne käitumisteraapia. 

  4. Müüt: Ärevust tekitavate olukordade vältimine aitab

    Reaalsus: Ärevust tekitavate olukordade vältimine näib aitavat ärevusega toime tulla, kuid reaalsus on see, et teatud olukordade vältimine kipub nende suhtes ärevust hoopis kasvatama. Kui mingit olukorda järjekindlalt vältida, süveneb veendumus, et tegemist on millegi tõeliselt ohtliku või ebameeldivaga. 

  5. Müüt: Ärevushäired on väga haruldased

    Reaalsus: Ärevushäireid esineb ligikaudu 10-28% inimestest, Eestis võib olla hinnanguliselt olla 130 000-360 000 inimest, kelle seisund mõnel eluhetkel või mõnes situatsioonis vastab ärevushäire kriteeriumitele. Sotsiaalfoobia kohta arvatakse, et selle käes kannatab 2-13% inimestest, kuid selle leebemat vormi sotsiaalärevust võivad kogeda väga paljud, hoolimata nende soost, vanusest või ka elukutsest. 

  6. Müüt: Ärev olemine on iseloomujoon, mida ei saa muuta

    Reaalsus: Tegelikkuses saab hea tahtmise korral iga inimene oma ärevust vähendada. Hoolimata sellest, kui palju on tema isiksuses ärevust või kui kaua on inimene ärevuse käes kannatanud. 

 

Allikas peaasi.ee

Note: Please specify a product_id or iframe parameter in the shortcode.

Examples:

  • View Product
     - Show specific product display

  • Note: The selected iframe "lyfery-booking" is no longer available. Displaying default add to cart instead.

     - Show specific iframe

Kui te ei leia sobivat aega siis palume kirjutada tervis@heba.ee või helistada +372 58870131

Kirjandus

Blanchfield AW, Hardy J, De Morree HM, Staiano W, Marcora SM. Talking yourself out of exhaustion: the effects of self-talk on endurance performance. Med Sci Sports Exerc. 2014;46(5):998-1007. doi: 10.1249/MSS.0000000000000184. PMID: 24121242.

 

Kivimäki M, Jokela M, Nyberg ST, Singh-Manoux A, Fransson EI, Alfredsson L, Bjorner JB, Borritz M, Burr H, Casini A, Clays E, De Bacquer D, Dragano N, Erbel R, Geuskens GA, Hamer M, Hooftman WE, Houtman IL, Jöckel KH, Kittel F, Knutsson A, Koskenvuo M, Lunau T, Madsen IE, Nielsen ML, Nordin M, Oksanen T, Pejtersen JH, Pentti J, Rugulies R, Salo P, Shipley MJ, Siegrist J, Steptoe A, Suominen SB, Theorell T, Vahtera J, Westerholm PJ, Westerlund H, O’Reilly D, Kumari M, Batty GD, Ferrie JE, Virtanen M; IPD-Work Consortium. Long working hours and risk of coronary heart disease and stroke: a systematic review and meta-analysis of published and unpublished data for 603,838 individuals. Lancet. 2015 Oct 31;386(10005):1739-46. doi: 10.1016/S0140-6736(15)60295-1. Epub 2015 Aug 19. PMID: 26298822.

 

Rivera AS, Akanbi M, O’Dwyer LC, McHugh M. Shift work and long work hours and their association with chronic health conditions: A systematic review of systematic reviews with meta-analyses. PLoS One. 2020 Apr 2;15(4):e0231037. doi: 10.1371/journal.pone.0231037. PMID: 32240254; PMCID: PMC7117719.

 

Virtanen M, Jokela M, Madsen IEH, Magnusson Hanson LL, Lallukka T, Nyberg ST, et al. Long working hours and depressive symptoms: Systematic review and meta-analysis of published studies and unpublished individual participant data. Scand J Work Environ Heal. 2018;44: 239–250. Pmid:29423526

 

Jenni Ervasti, Jaana Pentti, Solja T. Nyberg, Martin J. Shipley, Constanze Leineweber, Jeppe K. Sørensen, Lars Alfredsson, Jakob B. Bjorner, Marianne Borritz, Hermann Burr, Anders Knutsson, Ida E.H. Madsen, Linda L. Magnusson Hanson, Tuula Oksanen, Jan H. Pejtersen, Reiner Rugulies, Sakari Suominen, Töres Theorell, Hugo Westerlund, Jussi Vahtera, Marianna Virtanen, G. David Batty, Mika Kivimäki,

Long working hours and risk of 50 health conditions and mortality outcomes: a multicohort study in four European countries,

The Lancet Regional Health – Europe, 2021, 100212, ISSN 2666-7762, https://doi.org/10.1016/j.lanepe.2021.100212.

 

Halonen JI, Virtanen M, Leineweber C, Rod NH, Westerlund H, Magnusson Hanson LL. Associations between onset of effort-reward imbalance at work and onset of musculoskeletal pain: analyzing observational longitudinal data as pseudo-trials. Pain. 2018 Aug;159(8):1477-1483. doi: 10.1097/j.pain.0000000000001230. PMID: 29596159.

 

Eddy P, Heckenberg R, Wertheim EH, Kent S, Wright BJ. A systematic review and meta-analysis of the effort-reward imbalance model of workplace stress with indicators of immune function. J Psychosom Res. 2016 Dec;91:1-8. doi: 10.1016/j.jpsychores.2016.10.003. Epub 2016 Oct 11. PMID: 27894456.

 

Avanzi L, Perinelli E, Vignoli M, Junker NM, Balducci C. Unravelling Work Drive: A Comparison between Workaholism and Overcommitment. Int J Environ Res Public Health. 2020 Aug 9;17(16):5755. doi: 10.3390/ijerph17165755. PMID: 32784893; PMCID: PMC7459690.

 

Violanti JM, Mnatsakanova A, Andrew ME, Allison P, Gu JK, Fekedulegn D. Effort-Reward Imbalance and Overcommitment at Work: Associations With Police Burnout. Police Q. 2018 Dec 1;21(4):440-460. doi: 10.1177/1098611118774764. Epub 2018 May 21. PMID: 30906189; PMCID: PMC6423541.

 

Xu X, Huebner ES, Tian L. Profiles of narcissism and self-esteem associated with comprehensive mental health in adolescents. J Adolesc. 2020 Apr;80:275-287. doi: 10.1016/j.adolescence.2020.03.007. Epub 2020 Mar 28. PMID: 32229344.

Ostukorv

Tänan! Sinu soov on edukalt edastatud.

Klõpsake siia et vorm sulgeda