Ärevushäirete müüdid
- Müüt: Muretsemisest on kasu
Reaalsus: Kasu on probleemide analüüsimisest, nende lahendamisest ja tegutsemisest või siis lahendamatute probleemidega leppimisest ja nendega kohanemisest. Muretsemine võib vahel olla paratamatu, aga probleemi lahendamisele see kaasa ei aita! - Müüt: Paanikahoo tõttu võib ära minestada või surra
Reaalsus: Paanikahoo ajal minestamine ei ole tõenäoline, kuna minestamise ajal vererõhk langeb, kuid paanikahoo ajal see hoopis tõuseb. Paanikahoo tõttu ei sure inimene ära, kuigi selle sümptomid on hirmutavad hirmsat enesetunnet tekitavad kehas toimuvad keemilised protsessid (nt adrenaliini vabanemine), kuid need ei ole kuidagi eluohtlikud. - Müüt: Ärevushäireid ei saa ravida, nendega tuleb lihtsalt harjuda
Reaalsus: Erinevatele ärevushäiretele on leitud efektiivseid ravimeetodeid, mis tõesti aitavad. Tavaliselt on kõige efektiivsem kombinatsioon psühhoteraapiast ning ravimitest, kuid mõne häire puhul piisab ka psühhoteraapiast. Kõige enam uuritud ja teaduslikku tõestust leidnud psühhoteraapia liik ärevushäirete puhul on kognitiivne käitumisteraapia. - Müüt: Ärevust tekitavate olukordade vältimine aitab
Reaalsus: Ärevust tekitavate olukordade vältimine näib aitavat ärevusega toime tulla, kuid reaalsus on see, et teatud olukordade vältimine kipub nende suhtes ärevust hoopis kasvatama. Kui mingit olukorda järjekindlalt vältida, süveneb veendumus, et tegemist on millegi tõeliselt ohtliku või ebameeldivaga. - Müüt: Ärevushäired on väga haruldased
Reaalsus: Ärevushäireid esineb ligikaudu 10-28% inimestest, Eestis võib olla hinnanguliselt olla 130 000-360 000 inimest, kelle seisund mõnel eluhetkel või mõnes situatsioonis vastab ärevushäire kriteeriumitele. Sotsiaalfoobia kohta arvatakse, et selle käes kannatab 2-13% inimestest, kuid selle leebemat vormi sotsiaalärevust võivad kogeda väga paljud, hoolimata nende soost, vanusest või ka elukutsest. - Müüt: Ärev olemine on iseloomujoon, mida ei saa muuta
Reaalsus: Tegelikkuses saab hea tahtmise korral iga inimene oma ärevust vähendada. Hoolimata sellest, kui palju on tema isiksuses ärevust või kui kaua on inimene ärevuse käes kannatanud.
Allikas peaasi.ee
