Millal pöörduda spetsialisti poole?
Kui inimene tunneb, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu häirima hakkavad, on mõistlik pöörduda asjatundja konsultatsioonile. Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad toimuda küll aegamööda, kuid need on siiski tunnused, mida on kergem märgata kui näiteks rõõmu tundmise vähenemist. Kuulda tasub võtta ka lähedaste inimeste mõtteid ja tähelepanekuid. Kui esineb näiteks üks-kaks depressiooni sümptomit mõne päeva või nädala jooksul, ei ole muretsemiseks põhjust – kui neid leidub juba enam ning kuu jooksul, oleks põhjust abi otsida. Abi tasub viivitamata otsida sel juhul, kui pähe tükivad enesetapumõtted või isegi plaanid!
Vaimse tervise õde on eriõde, kes on lisaks õe põhiõppele läbinud vaimse tervise õe spetsialiseerumise. Vaimse tervise mure korral on soovitav esmalt pöörduda just vaimse tervise õe vastuvõtule.
Vaimse tervise õde viib vastuvõtul läbi esmase vaimse tervise hindamise ja terviseriskide analüüsi. Aitab välja selgitada edasisuunamise vajaduse ning teeb tihedalt koostööd pere- või töötervishoiuarsti, psühhiaatri ja psühholoogiga. Nõustab kliente ja nende lähedasi vaimse tervise küsimustes ja tervisekäitumise osas. Õpetab stressiga toimetulekuks, ärevuse ja pingete leevendamiseks erinevaid hingamisharjutusi ja lõdvestustehnikad. Nõustab klienti uneprobleemide korral. Motiveerib ja toetab klienti raviteekonnal.
Vaimse tervise õe vastuvõtule on soovitav pöörduda juba siis, kui negatiivsed või häirunud tunded ja käitumine hakkavad segama igapäevaeluga toimetulekut.
Psühholoog on lõpetanud psühholoogia eriala õppekava mõnes akrediteeritud õppekavaga ülikoolis. Psühholoogi töö põhisisuks on nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Näiteks võib tema poole pöörduda kui on probleeme enesehinnangu, enesekehtestamise või karjäärivalikuga.
Kliiniline psühholoog kliinilise psühholoogi töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema poole võib pöörduda, kui on vaja välja selgitada, kas inimesel on mõni psüühikahäire, teha selleks teste ja uuringuid. Samuti on kliinilise psühholoogi tööks erinevate häirete ravimine ja sümptomite leevendamine.
Psühhoterapeut on lõpetanud kas psühholoogia või psühhiaatria (või mõnel juhul ka muu eriala, kus on piisavalt psühholoogia alast koolitust nt sotsiaaltöötaja) eriala, kuid lisaks läbinud ka spetsiaalse psühhoteraapia koolituse, näiteks kognitiivne käitumisteraapia, perekonnapsühhoteraapia või psühhodünaamiline teraapia.
Tööpsühholoog on läbinud psühholoogia baasõpingud ja spetsialiseerunud tööpsühholoogia valdkonnale.
Tööpsühholoogi poole tasub pöörduda kui tööstressiga ei osata enam toime tulla, vajatakse abi läbipõlemisega toimetulekuks, soovitakse muutust tööellu aga ei osata kuskilt peale hakata ja muude tööelu puudutavate probleemidega.
Vastuvõtul nõustatakse töötajat vaimse tervise hoidmise ja vaimse tervise probleemide ennetamisega seotud küsimustes (sh tööstressi vähendamine, psühholoogiline nõustamine, konfliktid kollektiivis, töö- ja pereelu tasakaal, tööga rahulolematus, kiire töötempo, suur töökoormus, läbipõlemine jms).
Töönõustaja oskab Sind aidata justnimelt nende asjaolude läbimõtlemise ja juhendamise osas, mis puudutavad töötamist – töökorraldus, suhted tööl, kohusetunne, ambitsioonid ja muu selline, mis teeb Sinu töötamise meeldivaks, kui see on tasakaalus ja töötamise raskeks, kui tasakaal on paigast ära.
Kogemusnõustaja on nõustamise väljaõppe saanud inimene, kes pakub sarnase kogemuse põhjal emotsionaalset või praktilist tuge.
Psühhiaatria on teadus ja meditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooniga ning ennetamisega.
Psühhiaater on arst, kes on lisaks põhistuudiumile läbinud psühhiaatria residentuuri. Psühhiaatri ülesandeks on vastavalt kliinilisele pildile, haigusloole ja erinevate uuringute tulemustele diagnoosida psüühikahäire. Vastavalt sümptomidele ja diagnoosile soovitab psühhiaater psühhoterapeutiist sekkumist või määrab ravimi. Psühhiaatriline ravi on kooskõlastatud rahvusvaheliste ravijuhistega.
Vastuvõtul puudutatud teemad:
Esmase vestluse järgselt püstitatakse esmane diagnoos, mida vajadusel täpsustatakse kehalise tervise, peaaju visualiseerivate või psühholoogiliste uuringutega.
Vajadusel ja võimalusel määratakse juba esmase vestluse järgselt ravi ja antakse soovitused.
Ravi jätkub korduvate vastuvõttudega, kus jälgitakse ravi efekti ja vajaduse korrigeeritakse ravi.
Loovterapeut (creative arts therapist) on psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Loovteraapia on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoterapeutilises ravis ja rehabilitatsioonis, kus selgelt määratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks.
Loovteraapias on neli suunda: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia, ning tantsu- ja liikumisteraapia (Eesti Loovteraapiate Ühing).
Visuaalkunstiteraapias kasutatakse visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid, nagu nt värve, savi, fotosid, maalimist, pildistamist ja filmimist. Teraapia eesmärgiks on eluga toimetuleku parandamine.
Muusikateraapias kasutatakse muusikat ja muusika elemente, et aidata paraneda haigusest või häirest, ning taastada heaolutunne.
Draamateraapias kasutatakse kunsti- ja loovuspõhiseid meediume ning mängitakse probleemsed olukorrad läbi.
Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub arusaamast, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises. See on hea võimalus stressi leevendamiseks ja üldise heaolutunde parandamiseks.
Klõpsake siia et vorm sulgeda
